Vastlapäev

“Ah, liulaskmine ongi nõrkadele!” mõtlesin ma hommikul ja otsustasin selle asemel täna õppida ometi selgeks tuuletaskute küpsetamise. Sest niikaua, kui mina mäletan, tegi minu ema minu lapsepõlves ikka neid. Selliseid mõnusaid, kohupiima-vahukoore kreemiga.  Ja tänavu kohe ei ole kiskunud poest vastlakukleid ostma…

Varem olen tuuletaskuid üritanud mõned korrad eha küll, kuid ebaõnnestunult. Täna mõtlesin, et proovin niikaua kui välja tuleb – pooliku jalaga inimesel aega ju küll, ei pea kuhugi kiirustama.

Võtsin appi selle retsepti ja – voila! – õnnestus esimese korraga.

Ja liulaskmise asemel tegin ühe pika ja mõnusa jalutuskäigu hoopis. Maailmas valitsebki tasakaal!

Sõpradele kommi

Sõbrad vajavad, et me nende jaoks olemas oleme. Mõnikord tahaks aga enamat ning millega veel oma häid sõpru üllatada kui mitte kommidega 🙂

Igatahes proovisin ma eelmisel nädalal trühvlite valmistamise järgi ja kõige lihtsamatega sain ka kodus hakkama. Et need valmivad kiirelt, siis jõuab veel täna sõprade tarvis paar portsu hakkama panna. Igatahes polnud nende jaoks tarvis muud kui  1 pakk Domino küpsiseid ja 1 väike karp toorjuustu. Purustasin küpsised ja segasin need toorjuustuga köögikombaini abil kreemjaks massiks. Lasin segul veidi külmkapis taheneda ning veeretasin kuulikesed. Ja siis kaunistasin – osad valge šokolaadiga, osad veeretasin kakaos. Viimased olid, muide, maitsvamad. Lihtne, eks!

Ja minu tänase sõbrapäeva mõte tuleb Martin Luther King Jr-lt: “Lõpuks ei mäleta me sõnu, mida on öelnud me vaenlased, vaid vaikust, mida oleme jaganud koos sõpradega.”

Aitäh, sõbrad, nende vaikusehetkede eest!