Tõeline armastus? Või mitte?

Täna sattus näppu lõiguke Margerey Williamsi lastejutustusest „Sametjänes“, mis puudutas mind väga.

„Mida tähendab olla tõeline?“  küsib jänes ühel päeval. „Kas see tähendab, et sinu sees on mingid surisevad vidinad või et sul on küljes käepide?“ „Küsimus pole selles,, kuidas sind tehtud on“, vastab vana hobune. „See lihtsalt juhtub. Kui laps sind kaua, kaua armastab – ma ei mõtle ainult seda, et ta sinuga mängib, vaid kohe päriselt armastab – siis sa saadki tõeliseks. See ei käi kähku. Tavaliselt võtab see palju aega. Ja selleks ajaks kui sa tõeliseks saad, on su karvad ära armastatud, silmad välja kukkunud, liikmed pehmed ja üldse oled sa väga närune. Aga sellest pole lugu, sest tõelisena ei saa sa olla kole – välja arvatud mõne inimese silmis, kes sellest lihtsalt aru ei saa.“

 Kas armastus on tõeliselt olemas? Kas kedagi saab tõeliselt armastada? Kas meid on tõeliseks armastatud? Kas meie oleme kedagi tõeliseks armastanud?

Nii palju keerulisi küsimusi.

Ma arvan, et ma olen seda tõelist tundud.

Täna sain kinnituse, et selle puudutus on minu sees endiselt olemas.

Päriselt on hea olemas olla.

Iseendale

Selja taha jäi nädalavahetus, mis andis mulle palju rõõmu ja jõudu. Selline, mis annab jaksu veel pikaks ajaks.

Selles oli mõnusaid inimesi ja palju hetki, eriilmelisi.

Selliseidki hetki, mil oli aega mõelda ja kokkuvõtteid teha. Suhete kõvaketta piiratusest olen ma tegelikult juba kirjutanud. Viimane ae on hakata seda ka argielus meeles pidama. Sest ikka veel on minu ümber inimesi, kes on suuremad jutumehed kui tegutsejad. Ja see teeb mind õnnetuks. Ma sain sellest lõplikult lihtsalt nüüd aru, ilmselt sai klaas täis.

Edasi teen ma kõik ise selleks, et olla õnnelik ja rõõmus. Hetkedes ja hetkedega.

Praegu ongi täna

Seda, et kuidas üks hetk keerab pea peale kogu elu, kogesin nädala eest suusamäel.

Viimasel imeilusal puhkusepäeval laskudes tabasin end ühtäkki õhus lendamas ja siis oimetuna lumel lamamas. Üks kiire ja jõuline härrasmees tegi valearvestuse ja niitis mind jalust. Maandudes haaras ta oma massiga kaasa ka minu suusa koos jalaga. Nii õnnetult, et edasi sõltus minu kojujõudmine mäekiirabist.

Õnneks selgus kohaliku arsti juures, et luu on terve. Ja kui olin ka šokist veidi toibunud, mõistsin, et tegu on õnneliku õnnetusega – hing jäi ju sisse. Ja et see oli üks elu õppetundidest.

Selline, mis tuletas meelde, et elu ei ole igavene. See võibki lõppeda mistahes hetkel, mistahes maailma nurgas. Tööd rügades või puhkust nautides. Siis, kui seda kõige vähem oodata oskad.

Sain kinnitust, et iga päeva tulebki julgeda elada nagu oleks see viimane. Lubada endal olla õnnelik. Teha asju, mis ergutavad vaimu ja kosutavad hinge, asju, mis meeldivad. Teha seda koos kallite inimestega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Teha nüüd ja praegu, sest homme võib olla hilja.

Sest midagi pole teha – elamine on julguse küsimus. Võib ju hädaldada, et kohustused ei luba. Kuid tegelikult on kõik meie endi kätes. Elu on tegelikult lihtne. Kui iseendas ja oma tegemistes kooskõla, ei mõju elu kohustusena. Siis jagub armastust iseendale ja lähedastele, naeratusi võõrastelegi.

Seepärast ei tohigi elu edasi lükata. Elada tuleb täna, sest just praegu ongi see aeg, mis meile on antud.

Õnnest ja inimestest

Ikka ja jälle juhtub, et leian end mõtlemast selle üle, millest minu õnn sõltub.

Ma tunnen end väga paljus, mis ma olen ja mida ma teen, õnnelikult.

Aga ikkagi panen oma õnne sõltuvusse teistest inimestest. Neist, kellest hoolin. Inimene ei saagi vist kunagi olla päris õnnelik üksi. Ei õnnes ei õnnetuses.

Ja tegelikult on see hea.

Sest jagatud õnn on ju poole suurem.

Oleks vaid õigeid inimesi, kellega seda jagada.

Kevade mitu nägu

Viimastel päevadel olen, mina, paadunud talvearmastaja, avastanud end mõtlemas kevade mitmele näole.

On minu märgade jalgade kevad. Ja päikesekevad. Ja vulisevate ojade kevad. Ja tärkava rohu ja kollaste lillede kevad. On põksuva südame kevad. Ja sooja ilma kevad.

Ja palju muud veel.

Mis kõige parem – kevad algab nädala aja pärast. Viimane aeg on suusamäele unustatud päikeseprillide asemele uued hankida.