Pärast seda, kui ühed lapsele värskelt kootud sokid pesumasinas nukusokkideks muutusid, eelistan ma asju kududa masinpesukindlast lõngast. Tänapäeva maailma mugavused tuleb ikka ära kasutada, onju.
Ja nii ma ei osanud uneski näha, et kleit – minu armas villane kleit, millist ma kaks aastat endale igatsesin ja poolteist kuud tagasi lõpuks ühest kaltsukast leidsin – väljub pesumasinast umbes 10 numbrit väiksemana. Nutt ja hala, ma ütlen! Nüüd mahub see selga mu tütrele, kes sellest kahjuks üldse vaimustuses pole…
Ja täiesti kindel on see, et hommikusest tantsutunnist saadud entusiasmi kahandab selline seik ikka tunduvalt.
Naise elu on raske, ma ütlen. Nüüd uue kleidi otsingutele…