„Armastus ja raha võivad olla, kuid rõõm peab olema,“ lausus mulle möödunud nädalal üks elutark võõras mees, kellega töö tõttu mitte kõige särtsakamal argipäeval trehvasin.
„Kuidas rõõmustada, kui mulle olulised asjad veavad viltu?“ küsisin talt. „Muretsemiseks pole põhjust, ükskõik, mis juhtub. Kui inimene teab, kes ta on, mille jaoks ja kuhu läheb, on kõik korras,“ kinnitas mees.
Inimlik on rõõmu tunda vaid suurtest asjadest ja loota, et kohe-kohe juhtub midagi, mis muudab sekundi pealt kõik. Pisut keerulisem, kuid tõhusam on meeles pidada niinimetatud õpetust väikestest rõõmudest. See tähendab pisikesi teadlikke tegevusi, mis meile rõõmu valmistavad.
See, et alguses võib rõõm läbi valu käia, on loomulik. Masenduses ja end hõivatuks mõelnud inimesel on raske võtta ette midagi, mis talle rõõmu valmistab. Olgu see siis kasvõi üks kevadõhtune jalutuskäik või pühapäevahommik kohvikus koos hea sõbraga.
Aga iga selline väike ja lihtne samm toob väikese rõõmu. Väikesed rõõmud viivad suurteni. Ja lõpuks, kui rõõmu on kogunenud terve hunnik, ei pääse mured enam löögile.
Olen seda kõike kogenud, kuid nagu ikka, kipuvad olulised asjad meelt heites ununema. Õnneks oli see väike rõõmu meeldetuletav vestlus võõraga.
Ilmus siin.
Silja muidumõtted 