Ikka ja jälle juhtub, et leian end mõtlemast selle üle, millest minu õnn sõltub.
Ma tunnen end väga paljus, mis ma olen ja mida ma teen, õnnelikult.
Aga ikkagi panen oma õnne sõltuvusse teistest inimestest. Neist, kellest hoolin. Inimene ei saagi vist kunagi olla päris õnnelik üksi. Ei õnnes ei õnnetuses.
Ja tegelikult on see hea.
Sest jagatud õnn on ju poole suurem.
Oleks vaid õigeid inimesi, kellega seda jagada.
Silja muidumõtted 